Krooniline müeloidne leukeemia
Krooniline mmoonilin leukeemia (KML) on harvaesinev, pahaloomuline haigus, mis areneb luuueb ttuueb luuul ja tekitab valgete vererakkude (leukos (kreeka keeles) = valge) arvu reguleerimatu suurenemise. J urenemisee asendub terve luuue. Pikemas perspektiivis viib tervete vererakkude tootmise langus kogu vereloome ssreloom kokkukukkumiseni.
Põhjused
Kroonilist müeloidset leukeemiat (KML) põhjustab geneetiline muutus valgevere rakkudes. See muutus tekitab valgevererakkude kontrollimatu reproduktsiooni (leukotsütoos), mis on KML-le väga tüüpiline.
Selle haiguse arengut mõjutavad riskifaktorid on ioniseeriv kiirgus, keemilised ühendid, nt benseen ja teatud ravimite rühmad nagu kemoterapeutikumid ja immunosupressandid. KML kuulub harvikhaiguste hulka, igal aastal tuvastatakse üks või kaks uut juhtu 100 000 elaniku kohta. Tavaliselt diagnoositakse seda haigust esmakordselt 50…60-aastastel.
Sümptomid
Mittespetsiifiline algus
Haigus algab üldiste ja ebaspetsiifiliste sümptomitega, nt väsimus, letargia, öine higistamine, kehakaalu langus ja palavik. Haiguse progresseerudes hakkavad maks ja põrn suurenema, tekitades ülakõhus surve.
KLM-l on kolm faasi:
- Krooniline faas
- Aktseleratsiooni faas
- Blastne faas
Patsiendi üldine tervislik seisund hakkab halvenema kui leukotsüütide arv suureneb ja luuüdi võime regulaarselt vererakke toota on häiritud. Kestev palavik ja verevormelementide arvu halvenemine on haiguse progresseerumise tunnused. Kuna haigus ajas süveneb, võib see lõppeda ägeda, eluohtliku faasiga.
