Pulmonaalne arteriaalne hüpertensioon (PAH) on harvaesinev haigus, mis põhjustab pulmonaalse vaskulaarse vastupanuvõime ja vererõhu tõusu kopsuvereringes. Verevoolu vähenemine läbi kopsude toob endaga kaasa organismi puuduliku hapnikuga varustatuse. Selle tagajärjel tekib patsiendil letargia, õhupuudus ja tegevusjõuetus. Kui PAH jätta kahe-kolme aasta jooksul pärast diagnoosimist ilma ravita, lõpeb see eluohtliku südamepuudulikkusega. Varajane diagnoosimine ja õige ravi on selle haiguse prognoosi ja elukvaliteedi tagamise seisukohast väga olulised.
Kui patsiendil kahtlustatakse pulmonaalset hüpertensiooni (halva füüsilise võimekuse ja hingamishäirete tõttu), läbib ta põhjaliku arstliku läbivaatuse ning tema haiguslugu tuleb põhjalikult analüüsida. Lisaks perekonna anamneesile on väga oluline teada ka kõiki üksikasju eelnevate ravimite kasutamise ja võimaliku mõnuainete kuritarvitamise kohta.
Teised võimalikud analüüsid:
Pulmonaalse arteriaalse hüpertensiooni ravi on paari viimase aasta jooksul olnud intensiivsete uuringute sihtmärgiks. See on parandanud pulmonaalset arteriaalselt hüpertensiooni põdevate patsientide prognoosi ja elukvaliteeti.
Käesoleval ajal on ravimeetodite eesmärgiks parandada verevoolu väikeses (kopsu)vereringes. Verevoolu parandamine leevendab südame paremale poolele avaldatavat survet, suurendab hapniku omastatavust ning parandab füüsilist sooritust.
See on väga oluline, et PAH’i põdev patsient saaks ravi selleks spetsialiseerunud ravikeskuses.
See ravi põhineb veresooni laiendavate ravimite kasutamisel:
Lisaks kasutatakse veel antikoagulante, südameglükosiide ja diureetikume.
Kui on vajadus parandada patsiendi hapnikuga varustamist, tuleb selleks medikamentoossele ravile täiendavalt kasutada ninakaudset hapnikusondi.
Sõltuvalt pulmonaalse arteriaalse hüpertensiooni põhjusest ja tõsidusest võib kaaluda ka kirurgilist vahelesegamist, nt arterioseptostoomiat või kopsusiirdamist.